Väikeettevõtja majandusaasta aruanne
Selles postituses heidame pilgu peale, milline on väikeettevõtja majandusaasta aruanne, aruandega seotud üldpõhimõtted, nõutav sisu ning erinevad aruande esitamise meetodid.
Majandusaasta aruanne on üks kõige tähtsamaid dokumente, mis üks Eestis tegutsev ettevõte peab esitama oma tegevuse kohta. Aastaaruanne on tõhus viis kuidas edastada infot ettevõtte finantsseisundi ja majandustulemustest riigiametitele ning teistele huvitatud isikutele, et neid hinnata erinevatel eesmärkidel.
Kui otsid enda ettevõttele asjatundlikku raamatupidajat, kes aitaks Sul koostada aruandeid, siis võta meiega ühendust!
Väikeettevõtja majandusaasta aruande koostamise üldpõhimõtted
Majandusaasta aruande esitamise kohustus ja sellega seotud erinevad nõuded tulenevad raamatupidamise seadusest, mis sätestab raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamise õiguslikud alused Eestis.
Aastaaruande esitamise kohustus on igal Eestis tegutseval ettevõttel, sh. füüsilisest isikutest ettevõtjatel (FIE), osaühingutel (OÜ) ja aktsiaseltsidel (AS) ning selle esitamise kohustus on ka siis, kui ettevõttel majandusaastal tehingud puudusid.
Vastavalt seadusele on kohustuslik esitada majandusaasta aruanne iga eelneva majandusaasta kohta hiljemalt kuus kuud pärast selle lõppu. Kui ettevõtte põhikirjas ei ole märgitud teisiti, siis järgib ettevõte majandusaasta kalendrit, mis algab 01.01 ja lõppeb 31.12. Teisisõnu, 30.06 tuleb hiljemalt esitada aastaaruanne.
Majandusaasta pikkus võib olla ka pikem või lühem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. See omakorda tähendab, et kui ettevõte alustas tegevust näiteks juulis, siis on võimalik esitada majandusaasta aruanne koos järgneva aasta aruandega samal ajal.
Majandusaasta aruande esitamata jätmine toob kaasa endaga hoiatusteate, millele järgneb rahatrahv, mis võib küündida kuni 3 200 euroni.
Majandusaasta aruande sisu vastavalt ettevõtte suurusele
Sisu, mis iga ettevõte peab oma majandusaasta aruandes esitama, on erinev ning sõltub konkreetselt ettevõtte suurusest ja selle valduses olevatest varadest. Raamatupidamise seaduse kohaselt jagunevad Eesti ettevõtjad mikroettevõtjateks, väikeettevõtjateks, keskmise suurusega ettevõtjateks ja suurettevõtjateks. See aga tähendab, et ettevõte tuleb eelnevalt õigesti kategoriseerida, et alustada aastaaruande koostamist. Eesti ettevõtted jaotatakse erinevatesse kategooriatesse alljärgnevate tunnuste alusel:
| Mikroettevõtja | Väikeettevõtja | Keskmise suurusega ettevõtja | Suurettevõtja |
Aastaaruande bilansipäeva näitajad | Kõik tingimused peavad olema täidetud | Üks näitaja võib ületada | Üks näitaja võib ületada | Vähemalt kaks näitajat ületavad |
Äriühingu vorm | Osaühing, mille ainuosanik on ühtlasi juhatuse liige | Kõik äriühingud, mis ei ole mikroettevõtjad | Kõik äriühingud, mis ei ole mikro- ega väikeettevõtjad | Äriühing |
Omakapitali nõue | Kohustised ei ole suuremad kui omakapital | Ei rakendu | Ei rakendu | Ei rakendu |
Varad (€) | kuni 175 000 | 4 000 000 | 20 000 000 | 20 000 000 |
Müügitulu (€) | kuni 50 000 | 8 000 000 | 40 000 000 | 40 000 000 |
Töötajaid | Ei rakendu | 50 | 250 | 250 |
Auditi ja ülevaatuse kohustus
Lisaks aastaaruande esitamisele tuleb juurde kohustus see audiitori poolt kinnitada või läbida ülevaatus juhtudel, kui ettevõtte tegutseb juba suuremas ulatuses. Samuti võib auditi või ülevaatuse kohustus tingitud olla ka teistest seadustest (nt. rahapesutõkestamise seadus, äriseadustik, sihtasutuste seadus jne.). Samas on aastaaruande audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri.
Vastavalt audiitortegevuse seadusele, on aastaaruande auditi või ülevaate kohustus ettevõtetel, mis ületavad tabelis märgitud lävendid:
| Audit | Ülevaatus | ||
Vähemalt kaks näitajat ületavad | Vähemalt üks näitaja ületab | Vähemalt kaks näitajat ületavad | Vähemalt üks näitaja ületab | |
Müügitulu või tulu (€) | 4 000 000 | 12 000 000 | 1 600 000 | 4 800 000 |
Varad bilansipäeva seisuga (€) | 2 000 000 | 6 000 000 | 800 000 | 2 400 000 |
Keskmine töötajate arv | 50 | 180 | 24 | 72 |
Majandusaasta aruande ettevalmistus
Kui ettevõtte suurus on välja selgitatud, tuleb asuda vajalikku sisu ette valmistama.
Meie üldine soovitus ettevõtetele on see, et nad alustaksid aastaaruande ettevalmistamist võimalikult vara. Olgugi, et aastaaruande koostamine ei pruugi ühele kogenud raamatupidajale olla raske ettevõtmine, tuleb siiski arvestada ka olukordadega, kus eelnev raamatupidamine on kellegi teise poolt eelnevalt tehtud ebakorrektselt.
Aruande sisu
Aastaaruanne tuleb esitada eesti keeles. Samas on võimalik lisada juurde ka inglisekeelne aruanne, kuid see laetakse üles ainult lisana. Rahalised ühikud tuleb vajadusel konverteerida ning kajastada eurodes.
Nagu paljudes riikides üle maailma, järgitakse ka Eestis raamatupidamises ja finantsaruandluses rahvusvaheliselt väljakujunenud tavasid.
Aruande koostamisel tuleb tavaliselt koostada kaks erinevat aruannet:
- Raamatupidamise aastaaruanne – majandusaasta jooksul tehtud tehingute ja kogutud info komplekteerimine aruandelistesse vormidesse, mille abil on võimalik saada infot ettevõtte finantsseisundi ja majandustulemuste kohta. Erinevad aruande vormid on: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muudatuste aruanne.
- Tegevusaruanne – sõnaline kokkuvõte ettevõtte peamistest tegevustest eelneva majandusaasta kohta ning lähitulevikus toimuvate sündmuste kohta, mis võivad ettevõtte tegevust mõjutada. Tähtis on siinkohal meeles pidada, et info, mida tegevusaruandes kajastatakse, saab olema avalik ka kolmandatele osapooltele. Ehk tegevusaruande sisu tuleb põhjalikult läbi mõelda.
Mikroettevõtja aastaaruanne
Mikroettevõtja on oma suuruselt ja oma tegevustes võrdlemisi väike nagu eelolevast tabelist saab järeldada. Majandusaasta aruandes esitatav info on lühike ning sellest üldjuhul kõrvalistele isikutele ei piisa, et saada korrektset ülevaadet ettevõtte finantsseisundi kohta.
Mikroettevõte on kohustatud oma aastaaruandes kajastama kasumiaruannet, lühendatud bilanssi ning oma tegevusest kuni kolm lisa.
Väikeettevõtja majandusaasta aruanne
Väikeettevõtja majandusaasta aruanne peab olema lühendatud ning peab lähtuma Eesti finantsaruandluse standardist. Bilanss peab olema detailne ning kasumiaruanne sisaldama kuni 9 lisa. Väikeettevõtja aruanne koosneb raamatupidamise aruandele lisaks ka tegevusaruandest.
Samas ei pea väikeettevõtja veel kaasama rahavoogude aruannet ega omakapitali muudatuste aruannet.
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja aruanne
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja aastaaruande sisu on kõige mahukam, kuna neil on kohustus edastada selge ülevaade ettevõtte finantsseisundist ning tegevustest eelneval majandusaastal.
Ettevõtetel, mis kuuluvad siia kategooriasse, on kohustus esitada oma majandusaasta aruandega põhjaliku bilansi, kasumiaruande ja tegevusaruande kõrval ka rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuse aruanne.
Aruande esitamine
Majandusaasta aruannet on võimalik kinnitada nii füüsilise allkirjaga kui ka digiallkirjaga ettevõtte juhatuse liikme poolt, kellel on ettevõtte esindusõigus. Kui aastaaruanne kinnitatakse füüsilise allkirjaga, siis on võimalik see pärast allkirjastamist skaneerida ning see tuleks üleslaadida PDF formaadis või edastada aruanne füüsilisel kujul.
Lisaks aastaaruandele tuleb ettevõtetel, mis tegutsevad Eesti riigi poolt reguleeritud sektoris, esitada oma tegevusluba või tegevusteatis. Antud reegel kehtib 2015 aastast ning tagab, et ettevõtte dokumendid on kehtivad ning tal on luba selles sektoris oma tooteid või teenuseid pakkuda.
Kui kõik dokumendid on kokku kogutud, kinnitatud, allkirjastatud ning valmis esitamiseks, siis tea, et seda saab teha kolmel erineval viisil.
Paberil esitamine
Juhul, kui ID kaart on näiteks aegunud või on tegu välismaise ettevõtjaga, kellel ei ole Eesti e-residentsuse kaarti, siis on võimalik esitada majandusaasta aruanne ja sellega kaasnevad dokumendid Äriregistrile läbi notari.
Esitamine Äriregistri e-teeninduses
Kõik Eesti kodanikud, Eesti elanikud ja e-residendid, kellel on väljastatud digiallkirjastamist võimaldav kaart, saavad esitada ettevõtte majandusaasta aruande läbi Äriregistri e-teeninduse juhul, kui nad on ettevõtte juhatuse liikmed.
Läbi raamatupidaja
Viimaks on võimalik esitada ka majandusaasta aruanne läbi esindusõigusliku raamatupidaja, kellele tuleb läbi Äriregistri või läbi Maksu- ja Tolliameti teha vajalik juurdepääs.
Raamatupidajal on juurdepääsu korral võimalik andmeid sisestada, jälgida aruande allkirjastamist ning vajadusel audiitori otsust ning seejärel aruanne registrile esitada.
Vajad abi aastaaruande esitamisega või raamatupidamisega?
Activa teenused on fokuseeritud Eestis registreeritud mikro- ja väikeettevõtjatele, pakkudes neile mitmekülgset abi ja kompleksset raamatupidamisteenust.
Meie raamatupidamispaketid on välja töötatud just nii, et iga ettevõte saab valida endale vajalikud teenused taskukohase hinnaga, mis hoiavad kulud kontrolli all ja hinnastamise läbipaistvana.
Juhul, kui soovid meiega arutada, milline pakett oleks sobilik sinu ettevõttele, siis võta meiega julgelt ühendust ja leiame koos sobiliku lahenduse!