Kontroll majandusaasta aruannete esitamise üle muutub karmimaks

Valitsus püüab parandada viga, mis on viinud paljud ettevõtted ja ettevõtjad selle teele, et nad ei esita oma majandusaasta aruannet õigel ajal või jätavad hoopis aastateks aruanded esitamata. Siiani on valitsus piirdunud meeldetuletuste saatmisega, uute tähtaegade andmisega ja väga harva määranud rahalisi trahve ettevõtetele, mille aastaaruanne on esitamata. Veel haruldasem on juhus, kus valitsus on määranud sundlikvideerimise.

Majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine võimaldab nii partneritel kui võlausaldajatel hinnata ettevõtte elujõulisust, mis on oluline usaldusväärsuse tagamiseks. Lisaks on see ka selge näitaja, et ettevõte tegutsev ja järgib kohalikke seadusi, seega võib ettevõte osutuda ka usaldusväärseks äripartneriks.

Eesti valitsus kiitis heaks veebruaris jõustuvad äriseadustiku ja uue äriregistri seaduse muudatused, mille eesmärk on tuua paremaid tulemusi majandusaasta aruannete esitamise vastavuses.

Pärast seaduse jõustumist on valitsusel palju lihtsam määrata trahve ettevõtjatele, juhatuse liikmetele ja isegi aktsionäridele selle eest, et nad ei ole oma majandusaasta aruannet õigel ajal esitanud. Lisaks saab trahvi rahalise väärtuse (200 kuni 3200 eurot) kindlaksmääramisel arvesse võtta selliseid asjaolusid, nagu see, kui palju aega on tähtajast möödunud, kuidas ettevõte on varasemalt täitnud täidab majandusaasta aruande esitamise kohustusi. Samuti ei ole võimalik teatud protsesse, näiteks ettevõtte ühinemine, alustada enne majandusaasta aruande esitamist.