KKK: Aastaaruande esitamine
Aastaaruande esitamine – meie vastused korduma kippuvatele küsimustele.
Mis on aastaaruanne ning miks on vaja seda esitada?
Majandusaasta aruanne on üks olulisemaid ja tuntumaid dokumente, mille ettevõte peab Eesti riigile esitama. Tegemist on põhjaliku aruandega, mis võtab kokku ettevõtte tegevuse möödunud majandusaastast ning mille eesmärk on anda osanikele ja teistele huvilistele teavet ettevõtte tegevuse ja majandustulemuste kohta. Aastaaruande esitamine on kohustus, mis tuleneb seadusest.
Kas kõik Eesti ettevõtted on kohustatud aastaaruande esitama?
Jah, kõik Eesti äriühingud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad, osaühingud ja aktsiaseltsid peavad igal aastal esitama majandusaasta aruande olenemata sellest, kas ettevõttel oli finantstegevust või mitte. Ehk kui sinu ettevõttel müügitulu ei olnud, pead ikkagi aastaaruande esitama.
Eesti valitsus hakkab sel aastal trahve oluliselt lihtsamalt välja jagama ning trahvi maksimumsumma võib olla 3200 eurot. Seetõttu on aastaaruande esitamine alati odavam kui trahvi saamine. Isegi kui maksate trahvi ära, pead aruande ikkagi esitama.
Kas on erandeid, kus ettevõtja ei pea aastaaruannet esitama?
On ainult üks erand. Aastaaruannet ei pea esitama vaid juhul, kui ettevõte on registreeritud aasta teisel poolel – pärast 1. juulit. Sel juhul saab ettevõte järgmisel aastal koos esitada pooleteise aasta majandusaasta aruande.
Ettevõtte asutamine pärast teist poolaastat võib olla kasulik, kui teate, et teie ettevõttel ei toimu palju tehinguid ja majandustulemused on madalad. Seega asutades ettevõtte esimesel poolaastal suurendab kulusid. Samas ei keela keegi majandusaasta aruande esitamist, isegi kui asutasid oma ettevõtte aasta teisel poolel.
Kui mu ettevõte ei esitanud eelmist majandusaasta aruannet, kas ma saan selle esitada koos selle aasta aruandega?
Jah ja ei. Iga aastaaruanne tuleb esitada iga aasta kohta eraldi. Samas võid hakata koostama mitut aruannet korraga, kuid iga aruanne peab olema siiski iseseisev dokument. Eelmist majandusaasta aruannet esitades veendu, et valid iga aruande jaoks õige aasta.
Millest koosneb aastaaruanne?
Peamised aastaaruande osad on bilanss ja kasumiaruanne, millele võib olla lisatud märkmed või mõned lisad. Väikeettevõtetel peab juba majandusaasta aruandes olema ka tegevusaruanne.
Majandusaasta aruande lõpus peab olema otsus ettevõtte kasumi ja selle jaotamise kohta. Teisisõnu, kirjeldades, mida tehakse kasumiga – kas see läheb dividendideks või reservideks või jääb lihtsalt kogumiseks.
Milliseid lisasid võib majandusaasta aruandes olla?
Võimalusi on mitu. Lisa võib olla näiteks varade täpsem kirjeldus või kohustuste täpsem kirjeldus, üksikasjalik käibearuanne, detailne kuluaruanne jne. Kuid on oluline märkida, et tavaliselt neid aspekte ei nõuta. Siiski võid need alati juurde lisada, et anda aastaaruande andmete kohta lisateavet. Need on hea mõte lisada, kui soovid oma aastaaruannet oma partneritele tutvustada, et aidata oma äri seisukorda ja tegevust paremini mõista.
Kas on juhtumeid, kus Eesti äriregister võib lisade puudumisel küsida selgitusi?
Ei, see on sellepärast, et kui te ei täida kohustuslikke lisasid, siis te ei saa aruannet esitada, kuid muidu ei nõua need täiendavaid lisasid ega nõua selgitusi.
Millised on erinevad ettevõtte suurused ja nende aastaaruannete sisu?
Aastaaruande sisu osas on 3 erinevat klassifikatsiooni.
Mikroettevõte on ettevõte, kus töötab kuni 10 töötajat ja mille käive on kuni 2 miljonit eurot. Valdav osa Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted, sealhulgas kohalike ja e-residentide asutatud ettevõtted. Mikroettevõtte aruanne on väga tihendatud ja sisaldab minimaalselt teavet. Bilanss ja kasumiaruanne on väga kokkusurutud. Mikroettevõtete puhul aruande tegevusaruannet ei nõuta ning lisadena on vaja ainult seotud isikuid ja tööjõukulusid.
Järgmine grupp on väikeettevõtted, kus on kuni 50 töötajat ja mille käive on kuni 10 miljonit. Väikeettevõtete aruanne on juba detailsem, bilanss ja kasumiaruanne on esitatud detailsemalt, ning tegevusaruanne on juba kohustuslik.
Siis on keskmised ettevõtted, kus töötab kuni 250 töötajat ja käive kuni 50 miljonit. Keskmise ettevõtte puhul on ka rohkem kohustuslikke märkmeid ja lisasid.
Suured ettevõtted on need, mis enam ei mahu keskmise ettevõtte parameetritesse. Suurtel ettevõtetel on juba tavaliselt terve meeskond raamatupidajaid, kuna neil on kõrgemad nõudmised.
Mida sisaldab tegevusaruanne?
Tegevusaruanne peaks kirjeldama, kuidas möödunud finantsaasta aasta läks. See peaks hõlmama peamisi sündmusi eelarveaasta jooksul ja seejärel mõnda tulevikueesmärki.
Kuidas ma saan oma aastaaruande esitada?
Majandusaasta aruande esitamiseks on 3 erinevat võimalust ja peaaegu kõigil juhtudel peab ettevõtte esindav juhatuse liige andma lõpliku allkirja või kinnitusallkirja.
Kõik kehtivat ID-kaarti omavad Eesti residendid/kodanikud ja e-residendid saavad oma majandusaasta aruande esitada elektrooniliselt, kui nad on ettevõtte juhatuse liikmed või üksikaktsionärid. Seda saab teha äriregistri kaudu ning see on üsna lihtne ja mugav protsess.
Kui palkad endale aastaaruannet koostama raamatupidaja, siis pead võimaldama raamatupidajale juurdepääsu äriregistrile ning seejärel täidab raamatupidaja kõik aruande jaoks vajalikud andmed ning sul tuleb see pärast lihtsalt digitaalselt allkirjastada. Kui sul ei ole kehtivat e-residentsuse kaarti või ID-kaarti, siis saab raamatupidaja aruande esitada ka ilma luba andmata, kuid aruanne tuleb allkirjastada paberkandjal skaneerida ja saata raamatupidajale ning siis saab raamatupidaja selle sinu eest esitada.
Millised on levinumad vead, mida ettevõtja saab ise majandusaasta aruannet esitades teha?
Kõige tavalisem on teadmiste ja kogemuste puudumine. Eesti seaduste järgi raamatupidamise tegemine ja korrektne aruandlus on kõige keerulisem osa. Seda seetõttu, et sul peab olema täielik ülevaade, mis sinu ettevõttes toimub, kuidas asju registreerida, kuidas õigesti kandeid teha, millised on seadused jne.
Kogenud raamatupidajad saavad majandusaasta aruande esitada keskmiselt ühe tunniga, muidugi on juhtumeid, kui see võib kauem aega võtta. Kiire aastaaruande esitamine tuleneb aga ainult raamatupidaja kogemusest ja teadmistest ning töö tegemisest piisavalt kaua, et teada kõiki vajalikke detaile.
Kuidas ma tean, et olen oma aastaaruandes teinud vea?
Kui oled oma aastaaruandes teinud ilmse vea, võtab äriregister sinuga ühendust ja juhib veale tähelepanu ning palub selle parandada. Tavaliselt annavad nad vigade parandamiseks aega 30 päeva.
Kuidas parandada eelmises aastaaruandes tehtud viga?
Juhul, kui sinu majandusaasta aruandes oli viga ja äriregister sind sellest ei teavitanud, on suure tõenäosusega tegemist raamatupidamisveaga ja register ei tea sinu raamatupidamise spetsiifikat.
Vea parandamiseks on meie esmane soovitus palgata kogenud raamatupidaja, kes vaatab kogu teabe üle ja kontrollib üldpildi õigsust. Seejärel saab raamatupidaja võtta ühendust äriregistriga või esitada paranduse sinu järgmise majandusaasta aruande lisana.
Kuidas teatada osakapitali suurendamisest?
Kui soovid oma ettevõtte osakapitali suurendada, on oluline, et otsus ja väljamakse tehti teie aastaaruandega samal majandusaastal. Aruandes on vaja suurendada lihtsalt osakapitali summat. Kui aga otsus tehti näiteks 2022. aastal, kuid väljamakse ja registreerimine toimub 2023. aastal, siis tuleb osakapitali suurendamisel 2022. aasta majandusaasta aruandes märkida, et tasumine ja registreerimine on alles ees. Pärast registreeringu tegemist võib 2023. aasta majandusaasta aruandest näha, et osakapital on täielikult tasutud.
Samuti on oluline meeles pidada, et kõik osakapitali sissemaksed tuleks teha isiklikult kontolt otse ettevõtte kontole koos vastava kirjeldusega.
Kas soovite meie abi oma aastaaruande esitamisel? Võta meiega ühendust ja leiame Sinu ettevõttele parima lahenduse!